Haned

Hanekasvatusega on inimene tegelenud aastatuhandeid. Hallhanest pärineb enamik maailmas praegu kasvatatavaid hanetõuge. Vanimad andmed hanede kodustamise kohta on pärit Iraanist IV aastatuhandest e.m.a. Haned kodustati varem kui teised põllumajanduslinnud, see on seletatav nende kerge kodustamisega.

Vaatamata sellele, et haned on vanimad põllumajanduslinnud, on nende aretamise tulemused olnud suhteliselt tagasihoidlikumad kui nt kanadel ja patidel. See on seletatav nii hanede konservatiivse pärilikkuse kui ka ilmselt nende ebajärjekindla ja ühekülgse valikuga haneliha ning rasva tootmise suunas.

Hani kasvab põllumajanduslindudest kõige kiiremini

Intensiivseim on noorhanede kasv kuni 75nda elupäevani, mille kestel nende eluskaal suureneb 40-50 korda.nuumatud hane lihakeha võib sisaldada kuni 50% rasva. Et hanerasv on madala sulamistäpiga ja suure oleiinhappesisaldusega, siis peetakse seda hinnaliseks toiduaineks ja ka ravimiks paljude külmetushaiguste korral. Mõningaid tõuge nuumatakse ülisuure maksa saamiseks (kuni 1,5kg ühelt hanelt).

Intensiivse kasvu ajal on noorhaned võimelised tarvitama palju haljassööta, mille arvel on võimalik kokku hoida jõusööta. Ekstensiivsele hanekasvatusele on iseloomulik munatoodangu sesoonsus, väike munatoodang ja sellega seoses väike üleskasvatatud noorhanede arv emashane kohta, noorhanede pikk kasvuperiood (5-6k) ja hanelihatoodangu realiseerimine peamiselt sügiskuudel.

Esimesel elukuul on noorhanede kasvuintensiivsus 200%, teisel elukuul 96%, kolmandal 17%, neljandal 13%, viiendal 6% ja kuuendal elukuul 5%. Kasvuintensiivsuse langus seab tootja ette vajaduse realiseerida noorhaned lihaks 60-65 päevaselt. Selles vanuses kaaluvad nad 3,5-4,5kg ja kulutavad 1kg massiibe kohta umbes 3-3,5kg jõusööta.

Haned munevad üsna intensiivselt 4-5a. Väikseim on munatoodang esimesel munemisaastal. Teisel munemisaastal suueneb munatoodang 15-25%, kolmandal munemisaastal 30-45%. Mõnel emashanel võib munatoodang suureneda ka 4. ja 5. munemisaastal. Seega on suguhanesid otstarbekas pidada pikka aega. Haneliha tootmisel tuleb arvestada ka hanede bioloogilisi iseärasusi – suurt vastuvõtlikkust välisärritustele, eri rühmade ja perekondade moodustumist karjas, mahlakate ja haljassöötade, sealhulgas ka toorkiurikaste söötade head omastamist, samuti võimet tarbida sööta ka väga väikese valgustatuse korral.

Kitsed

Kitse loetakse koera järel teisena kodustatud loomaks inimese poolt. Järelikult on ta inimesega koos eksisteerinud juba üle viie tuhande aasta ning temaga koos üle elanud kehvemaid ja paremaid aegu. Isake loodus on selle sõbraliku loomuga vähenõudliku looma vastu eriti lahke olnud ja kinkinud talle peale uhkete sarvede ja toreda sabajupi veel ka muheda habeme. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kitse toiduratsiooni kuulub 90- taimeliiki (lambal 60 ; veisel 40). See fakt ongi peamiseks põhjuseks, mis kitsepiima nii eriliseks teeb. Piima peetakse sarnaselt rohelise puulehe, mesilase mee ja siidiussi kookoniga üheks suuremaks looduse imeks – ka looduslikuks apteegiks. Meie kasvatame kohalikku kitsetõugu (ametlik tõunimetus – Eesti kits), kuigi Eestis on esindatud ja üsna levinud ka saksamaal aretatud suurema kasvu ja piimaanniga - saane kits.